OMX Baltic−0,78%268,69
OMX Riga0,06%874,37
OMX Tallinn−0,33%1 717,25
OMX Vilnius−0,28%1 042,03
S&P 5000,53%5 948,71
DOW 301,06%43 870,35
Nasdaq 0,03%18 972,42
FTSE 1000,39%8 180,8
Nikkei 2250,68%38 283,85
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%107,64

OMX Baltic−0,78%268,69
OMX Riga0,06%874,37
OMX Tallinn−0,33%1 717,25
OMX Vilnius−0,28%1 042,03
S&P 5000,53%5 948,71
DOW 301,06%43 870,35
Nasdaq 0,03%18 972,42
FTSE 1000,39%8 180,8
Nikkei 2250,68%38 283,85
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%107,64

12.01.16, 07:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Käsu korras ettevõtjaks

Kui paljud perearstid majandavad end pelgalt haigekassa eraldatud rahast, siis Rakvere perearst Kersti Veidrik tahab enamat – ta osutab aktiivselt erinevaid tasulisi teenuseid ning osaleb rahvusvahelistes ravimiuuringute projektides.

Väinu Rozentalajakirjanik

Rakvere perearst Kersti Veidrik. Foto: Andras Kralla

Mis on mis

OÜ Eraarst Kersti Veidrik

Asutatud 21.01.2000.

Osutab esmatasandi arstiabi.

Juhataja ja omanik Kersti Veidrik.

On veebruari keskel avaldatavas Gaselli TOPis (2013. aastal oli 879. kohal).

Töötajaid 6.

Nimistus on ligi 2500 inimest.

2014. aastal moodustas müügitulust 79% üldarstiabi osutamine ja 21% ravimiuuringud.

2011-2015 valitud perearstide seltsi poolt aasta parimate perearstipraksiste nimekirja.

Soov lisa teenida on lennutanud OÜ Eraarst Kersti Veidrik teist aastat järjest kiiresti arenevate ettevõtete TOPi. „Ilmselt oleme Gaselli TOPis paljuski tänu osalemisele rahvusvahelistes uuringutes,“ nendib Veidrik. „Tänu sellele teenime raha, mis annab mulle lisainvesteeringuteks vabad käed, näiteks olen väga palju panustanud tööruumide renoveerimisse ja mõnusa töökeskkonna loomisse.“

OÜ Eraarst Kersti Veidrik ooteruumis on pehme nahkne nurgadiivan, patsient võib aja parajaks tegemiseks meditsiiniliste voldikute kõrval sirvida isegi ajakirja Imeline Ajalugu viimast numbrit. Ukse taga, kus silt Kersti Veidriku ja abiarsti Ene Lehtla nimi, võtab tollel detsembrikuu viimasel esmaspäeval patsiente vastu hoopis noor pikk meestohter. Kersti Veidrik on oma töökoha ajutiselt kolinud personali puhketuppa.

„Kuna minu praksis on ühtlasi ülikooli tudengite õppebaas, olen alati väga õnnelik, kui resident siia tööle ja õppima tuleb,“ seletab Veidrik. „Seda juhtub kahjuks harva, sest noored tohtrid tahavad minna Tartu ja Tallinna. Aga praegu on mul siin fantastiline noor arst-resident.“

Pane tähele

Mis on kiire kasvu põhjused?

Aastatel 2012-2014 kasvas OÜ Eraarst Kersti Veidrik käive 1,56 korda ja ärikasum 3,89 korda.

Pikk patsientide nimistu. Perearstid saavad haigekassast lisaks baasrahale pearaha, mis sõltub nimekirjas olevate inimeste arvust. Kui tavaliselt on perearsti nimistus 1600-1700 inimest, siis Kersti Veidrikul ulatub see ligi 2500 inimeseni.

Rahvusvahelised uuringud. Kersti Veidrik on üks umbes paarikümnest Eesti perearstist, kes on üle kümne aasta osalenud jälgimisuuringutes. Näiteks vaktsiine uuritakse ja jälgitakse paarkümmend aastat, et näha, kas antikehad püsivad organismis. Samuti jälgivad perearstid oma patsientide, peamiselt krooniliste haigete peal, kuidas müügil olevad ravimid on mõjunud. Ehkki jälgimisuuringud tähendavad perearstile lisapaberitööd õhtuti ja nädalavahetustel, on see talle peamiseks kasumi teenimise võimaluseks.

Tasulised teenused. Rakveres on 14 perearsti ja Kersti Veidrik on üks kahest, kes teeb tasulist vaktsineerimist. Vaktsiinid on kallid ja iga arst ei taha oma niigi nappi raha vaktsiinide alla kinni panna. Samuti peab arstil olema läbitud vastavad vaktsineerimise kursused ning omandatud rahvusvaheline sertifikaat. Inimesed reisivad üha rohkem ja seega tullakse üha sagedamini perearsti juurde ka tasulisele reisinõustamisele.

Õigused on piiratud

Veidrik toonitab kohe vestluse alguses, et tegelikult on perearstipraksised teatud mõttes piiratud õigustega äriühingud. „Meie puhul kõik äri arendamise reeglid ei kehti ehk et me ei või enda äriühingu arendamiseks mitte kõike teha. Samas kõik äriühingule ette nähtud aruanded peame esitama täie rauaga,“ muigab ta.

Esimese piiranguna toob Veidrik välja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse. „Seal on kirjas, et äriühing, mis omab nimistut ja mis on haigekassaga lepingulises suhtes, tohib osutada ainult üldarstiabi ehk perearstiteenust,“ selgitab ta. „Meil puudub igasugune võimalus klassikalist äri teha ehk osta, müüa või vahendada.“

Teise piiranguna toob Veidrik esile perearstide rahastamise süsteemi, mille kohaselt maksab haigekassa baasraha ja pearaha. „Sulle on küll riigilt iga kuu tagatud raha, aga selle suurus ja kasutamise võimalused on piiratud,“ seletab ta. Kui baasraha on kõigi perearstide puhul ühesuurune, siis pearaha sõltub nimistu suurusest.

Kes on kes

Kersti Veidrik

Lõpetas 1976. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna pediaatrina.

Internatuuri tegi 1977. aastal Tallinnas Nõmme lastehaiglas.

1986. ja 1991. aastal osales Kaasani ülikooli allergoloogia täienduskursustel.

1994. aastal täiendas end Stockholmis Karolinska Instituudi St. Göran`s lastehaiglas ja 1996. aastal Karlskrona lastehaiglas.

1998-2000 õppis Tartu Ülikoolis perearstindust.

1977-1997 töötas Rakvere haiglas lastearstina.

Alates 1997 aastast tegutseb perearstina (1997-2000 FIEna).

Peab loenguid ja koolitusi erinevatele sihtgruppidele.

Osaleb alates 2001. aastast rahvusvahelistes ravimiuuringutes.

On Eesti Artside Liidu, Eesti Perearstide Seltsi ning Eesti Immunoloogia ja Allergoloogide Seltsi liige.

Tegutseb Tallinnas asuvas erameditsiinikeskuses OÜs Arstikeskus Confindo lastearsti ja allergoloogina.

2010. aasta septembris valiti Lääne-Virumaa aasta perearstiks.

Allikad: OÜ Eraarst Kersti Veidrik, Äripäev

Elu sundis ettevõtjaks

Paarkümmend aastat Rakvere haiglas lastearstina ja lisaerialaga allergoloogina töötanud Kersti Veidrik sattus perearstiks nii-öelda käsu korras. „1996. aasta detsembris anti teada, et kõik pediaatrid ja eriarstid, kes seni töötasid Rakvere haiglas ambulatoorselt, hakkavad 1. aprillist 1997 tegutsema erapraksisena,“ räägib Veidrik. „Me olime nagu puuga pähe saanud, sest ärist ei teadnud keegi meist mitte midagi.“

Esimesed kolm aastat tegutses Veidrik FIEna, aga kuna selline ettevõtlusvorm teda ei rahuldanud, asutas ta 2000. aasta alguses osaühingu. „Panin ärinimesse meelega perearsti asemel sõna eraarst, sest olin selline kahel toolil istuja olnud väga palju aastaid. Hariduselt olen lastearst, aga olen ennast täiendanud ning töötanud allergoloogina,“ põhjendab Veidrik nimevalikut.

Veidrik kinnitab, et alustas 1997. aastal perearstipraksist täiesti nullist. „Minul ja õel oli üks töölaud ja kaks tool ning kõige kallim riist oli EKG-aparaat,“ meenutab Veidrik. „Esimesest haigekassa rahast ostsin arvuti ja kušeti. Algusaeg oli aeg, kus ma päeval töötasin arstina ja õhtul koristasin. See oli kohutav aeg, aga välja ma ujusin, nii nagu enamik perearste ujus.“

Kommentaar

Looja, kes on kahe jalaga maa peal Diana Ingerainen, Eesti perearstide seltsi juhatuse esinaine

Perearstid on oma loomult üsna iseseisvad ja pigem konservatiivse mõttemaailmaga, paljud suhtuvad uuendustesse pigem ettevaatlikult. Kersti on kindlasti hästi iseseisev, aga samas väga koostööaldis ja alati avatud uuendustele ning innovatsioonile. Ta on uudishimulik, hoiab meeled avatuna ja õnneks on tal ka väga hea majandamisoskus ja -kogemus, mis ongi kõik kokku loonud eelduse kvaliteetse perearstipraksise loomiseks. Kersti ongi olemuselt pigem looja, aga kindlalt kahe jalaga maa peal. Kersti kui perearst omab laias spektris teadmisi ja realiseerib neid edukalt praktikas. Kvaliteet peremeditsiinis sünnibki kliinilise töö ja praksise korraldamise ja majandamise sümbioosist. Kersti on tasakaalu ära tabanud.

Abi kursustest ja koolitustest

Et erapraksis kohe põhja ei läheks, käis Veidrik esmalt oma raha eest raamatupidamise ja ärijuhtimise kursustel. „Mul ei olnud tookorda aimugi, mis asi on bilanss,“ muigab Veidrik. „Ma ei teadnud mitte midagi varustamisest ja seetõttu palusin ühel tuttaval varustajal endale selgeks teha vajalikud põhitõed.“

Tegelikult on Veidrik kogu aeg ennast erinevatel koolitustel ja kursustel täiendanud, sest vastasel juhul ei saaks ta näiteks osaleda tulusates rahvusvahelistes ravimiuuringutes või teha vaktsineerimisi. „Ma ei kujuta ette arsti, kes ei õpi ega täienda ennast pidevalt, sest ampluaa meditsiinis on niivõrd lai,“ lausub ta.

Samas lisab Veidrik, et loomulikult ei tea ükski arst kõigest kõike. „Kui mul tekib patsiendi puhul mingi küsimus, siis ma ütlen, et oodake hetk, ma lähen vaatan raamatust järele,“ seletab Veidrik. „See ei ole probleem, kui arst ütleb patsiendile, et ma praegu ei tea vastust, aga ma uurin järele. Aga seda patsiendile mitte öeldes ja midagi valesti otsustades on asi palju hullem.“

Hea teada

Perearsti kolm soovitust

Pea kinni lubadustest. Kui sa oled midagi lubanud, siis sa pead seda täitma, ja kui sa ei suuda seda täita, pead oskama selgitada põhjuseid ning julgema vabandada. Kõige parem on mitte lubada seda, mida sa juba ette kahtled, kas suudad täita või ei suuda.

Hoia inimesi. Enda ümber olevate töötajate ja pereliikmete hoidmine on väga oluline. Kui sul on töö juures tugev ja kindel seljatagune, on sul palju lihtsam tööd teha. Ja kui sa oma peret ei hoia, lõpetad kehvasti.

Leia puhkuseks aega. Püüa mitte sattuda sellesse ringi, kus elad ainult selleks, et töötada. Iga inimene peab tunnetama selle hetke ära, kui vajab puhkust. Mina oskan enda tervist hoida, ma ei mäletagi, millal viimati haiguslehe võtsin. Samas tean ma üksjagu kolleege, eriti maakohtades üksi praktiseerivaid perearste, kes tööd rabades on end läbi põletanud.

Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?

"Kes endast lugu ei pea, sellest ei pea ka teised lugu. Ma arvan, et eriti sobib see vanasõna arstile. Et endast lugu pidada, pead pidevalt õppima, pead olema tark, pead enda jaoks asjad läbi mõtlema. Kui sul on teadmised olemas, oskad patsientidega suhelda, ja kui suhted toimivad, peetakse sinust lugu. Kui sa hetkel midagi ei tea, siis ei tohi häbeneda, vaid küsida kolleegidelt nõu. Ka see on enesest lugu pidava arsti tunnus."

Pane tähele

* Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

* Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2012, 2013 ja 2014. 2012. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2012-2014 kasvama käive ja kasum vähemalt 50%.

* TOPi jõudis tänavu 1036 ettevõtet.

* 18. veebruaril korraldab Äripäeva toimetus Gaselli kongressi, kus autasustatakse Gaselli TOPi võitjaid. Kongressil esinevad teiste seas laulja-muusik Tanel Padar, investor Indrek Kasela, Erply asutaja Kristjan Hiiemaa jt.

Gaselliliikumist toetab LHV.

Väinu Rozental

Seotud lood

Sisuturundus

20.11.24, 15:42

Sergei Astafjev ja Aleksandr Kostin: anname noortele sportlastele võimaluse treenida ja mängida kõrgemal tasemel

Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (laen.ee, smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.